Tai riigivõlg ähvardab plahvatuslikult kasvada – kohe on vaja tegutseda!
Tai võitleb 2025. aastal kasvavate võlgade ja negatiivsete krediidireitingutega. KKP Research nõuab kiireloomulisi reforme.

Tai riigivõlg ähvardab plahvatuslikult kasvada – kohe on vaja tegutseda!
Tai finantsolukord muutub järjest pingelisemaks. KKP Researchi viimase riigi majandus- ja finantsprobleeme uuriva analüüsi kohaselt on ilmnemas mitmeid murettekitavaid trende. Üks peamisi tegureid, mis viitab kiireloomulisele tegutsemisvajadusele, on kasvav riigivõlg, mis võib 2027. aastaks ulatuda 70 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKT). Moody's ja Fitch Ratings on Tai krediidireitingu alandanud stabiilselt negatiivseks, rõhutades vajadust usaldusväärse eelarvestrateegia järele. Viimane negatiivne hinnang 2008. aastal ülemaailmse finantskriisi ajal on veelgi murettekitav.
Valitsus on varem majanduse ergutamiseks suurendanud puudujääke, kuid see on toonud kaasa võla edasise suurenemise. Silmatorkav on see, et maksutulud on pidevalt langenud. Maksumäär on alates 2003.-2015. aastast langenud 16–17 protsendilt alla 15 protsendile, mis piirab oluliselt valitsuse finantspaindlikkust. KKP Researchi analüüs pakub seetõttu välja neli meedet: investeeringud infrastruktuuri, maksubaasi laiendamine, reformid ebaefektiivsuse vähendamiseks ja usaldusväärse eelarveraamistiku loomine läbi mitmeaastase planeerimise.
Kasv ja väljakutsed
Vaatamata rahalisele ebakindlusele on Tai majandus märkimisväärselt vastupidav. Vastavalt Maailmapank Majandus kasvas 2023. aasta kolmandas kvartalis eratarbimise ja tugeva turismi toel 4,5 protsenti. Huvitaval kombel ületas septembris turistide arv Indoneesia ja Filipiinide oma, ulatudes 45 protsendini pandeemiaeelsest tasemest. Nende positiivsete arengutega kaasnevad aga muud väljakutsed. Hinnasurve püsib kõrge, üldine inflatsioon on 6 protsenti ja see mõjutab elukallidust.
Valitsus järgib majanduse taastumise toetamiseks ennetavat eelarvepoliitikat. Avaliku sektori kulutused moodustasid 2022. aasta eelarveperioodil ligikaudu 23,4 protsenti SKTst, peamiselt COVID-19 leevendusmeetmete ja energiatoetuste tõttu. Põhiliseks väljakutseks on jätkuvalt suur jooksevkonto puudujääk, mis on suure nafta netoimpordi ja kaubandusbilansi tsüklilise halvenemise tõttu tõusnud 5,7 protsendini SKTst.
Meetmed võlaolukorra rahustamiseks
Et vältida riigivõla seaduses sätestatud limiidi 70 protsenti SKTst ületamist, kavatseb Tai valitsus vähendada riigivõlga alates oktoobrist umbes 8 protsenti. Seda on toetanud eelarvedistsipliinile suunatud terviklik kava. Praegu on riigivõlg umbes 992 miljardit bahti, mis vastab 42 protsendile 2,37 triljoni bahti suurusest kavandatud laenust. Neid laene kasutatakse peamiselt eelarvepuudujäägi katmiseks ja olemasoleva võla restruktureerimiseks.
Rahandusminister Patchara Anuntasilpa teatas, et järgmisel eelarveaastal emiteeritakse valitsuse võlakirju ligikaudu 1,3 triljoni bahti väärtuses. Kuid valitsuse võla kasvades püsib usaldus Tai võlakirjade vastu kõrge, kuna need on sel aastal dollarites tootnud 18 protsenti. Tai baht on selle perioodiga tõusnud USA dollari suhtes üle 7 protsendi, mida võib tõlgendada kui Tai majanduse stabiilsuse märki.
Kõiki neid tegureid silmas pidades jääb üle oodata, kuidas Tai valitsus rakendab oma meetmeid nii majanduse stabiliseerimiseks kui ka eelarvedistsipliini säilitamiseks. Järgmised paar kuud võivad olla otsustava tähtsusega majanduse jätkusuutliku taastumise tagamisel ja võlaolukorrast tulenevate väljakutsete ületamisel.