Tai keskendub kliimakaitsele: foorum näitab võimalusi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

6. novembril 2025 toimus Bangkokis minister Suchart Chomklini juhitud kliimameetmete juhtide foorum, et arutada globaalseid kliimaprobleeme.

Am 6. November 2025 fand in Bangkok das Climate Action Leaders Forum unter Leitung von Minister Suchart Chomklin statt, um globale Klimafragen zu diskutieren.
6. novembril 2025 toimus Bangkokis minister Suchart Chomklini juhitud kliimameetmete juhtide foorum, et arutada globaalseid kliimaprobleeme.

Tai keskendub kliimakaitsele: foorum näitab võimalusi süsinikuneutraalsuse saavutamiseks!

Täna, 7. novembril 2025, lõppes Bangkokis Climate Action Leaders Forum (CAL Foorum) muljetavaldava lõputseremooniaga. Asepeaminister, loodusvarade ja keskkonnaminister Suchart Chomklin keskendus kliimamuutuste kiireloomulisusele. "Seda ülemaailmset kriisi ei saa lahendada üksi üks riik või üks sektor," ütles Chomklin. Tema üleskutse kohalviibijatele – valitsuse, erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonide juhtidele – oli teha koostööd Tai jätkusuutliku tuleviku nimel. CAL-foorumit on koostöös erinevate organisatsioonidega[1] peetud neli aastat.

Ürituse koht, Rajaphruek Club, pakkus sobivat tausta teadmiste vahetamiseks ja parimate tavade tutvustamiseks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Foorumi eesmärk pole ju ainult info jagamine, vaid ka lootuse ja motivatsiooni pakkumine kohapeal konkreetseteks meetmeteks. Chomklin rõhutas kõigi sektorite juhtide võrgustike olulist rolli: "Ainult ühiste jõupingutuste abil saame tuua käegakatsutavaid muutusi," lisas ta. Loodusvarade ja keskkonnaministeerium kavatseb jätkata aktiivset tööd kliimameetmete kallal, eesmärgiga saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus ja nullheide[1].

Pöörake tähelepanu globaalsetele väljakutsetele

Ajal, mil globaalne temperatuur jätkuvalt tõuseb, on kliimamuutuste tagajärgedega tegelemine kiireloomulisem kui kunagi varem. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär António Guterres esines hiljuti COP30 tippkohtumisel Belémis, kus ta tegi selgeks, et igasugune temperatuuri tõus suurendab näljahäda ja ümberasustamist, eriti kliimamuutuste eest kõige vähem vastutavates riikides[2]. Tema sõnul on temperatuuritõusu piiramata jätmine "moraalne läbikukkumine ja saatuslik hooletus".

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) viimane aruanne paljastab murettekitavad faktid: kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase 800 000 aasta kõrgeimal tasemel ja 2025. aasta võib olla üks kuumimaid aastaid. 2023. aasta jaanuarist augustini olid keskmised temperatuurid juba ligikaudu 1,42°C kõrgemad kui industriaalajastu eelsest tasemest. Lõpuks märkis Guterres, et 1,5 °C piiri ületamise piiramiseks on vajalik fundamentaalne paradigma muutus. See „punane joon inimkonna jaoks” nõuab heitkoguste kiiremat vähendamist ja fossiilkütuste kiirendatud järkjärgulist loobumist[2].

Merede ja metsade roll

Kõigi nende väljakutsete keskel hoiatasid COP30 tippkohtumise eksperdid ka suure vajaduse eest kaitsta metsi ja ookeane. Ookeani erisaadik Marinez Scherer rõhutas, et ookeanid ei tooda mitte ainult üle poole maailma hapnikust, vaid neelavad ka 90 protsenti liigsest soojusest. Huvitav on see, et ookean saab vähem kui ühe protsendi ülemaailmsest kliima rahastamisest; Siin on ilmselge vajadus tegutseda[2].

Tais ja eriti CAL-foorumi kontekstis rõhutab valitsus vajadust vastutustundliku koostöö järele kõigi sektorite vahel. Tai jätkusuutliku tuleviku jaoks on ülioluline, et iga hääl ja tegevus loeks. Kohalikud algatused koos globaalsete lähenemisviisidega võiksid olla võimsaks vastukaaluks kliimamuutuste väljakutsetele, kuna teadlased ja otsustajad töötavad käsikäes, et kaitsta inimeste elatist, säilitades samal ajal keskkonda.