Relvade väljaviimine Tai piirilt: ajalooline samm deeskaleerumise suunas!

Relvade väljaviimine Tai piirilt: ajalooline samm deeskaleerumise suunas!

Mis valmib Tai-Kambodža piiril? Pärast tulist piirikonflikti 2025. aasta juulis, mis tõi kaasa kümnete surmajuhtumite ja umbes 300 000 inimese ümberasumise, on Tai ja Kambodža nüüd otsustanud raskerelvad tagasi tõmmata. Alates 1. novembrist 2025 algab mitme raketiheitja väljatõmbamine, millele järgnevad väljatõmbamise edasised etapid. Märkimisväärne samm rahu suunas, mis sai alguse muu hulgas ASEANi tippkohtumisel Kuala Lumpuris USA presidendi Donald Trumpi toel. See teatab Naevna.

Lisaks allkirjastati 26. oktoobril täiustatud relvarahu, mis põhineb varasemal juulis sõlmitud kokkuleppel. Trump, kes ise tegutseb rahuvalvajana, kiitis kiiret kokkulepet ja rõhutas, et ÜRO ei ole sellega seotud. Kahe riigi vahel on pikka aega olnud pingeid lahendamata piirialade tõttu.

Mahaarvamise plaan ja muud meetmed

Raskerelvade väljaviimine toimub kolmes etapis:

• Phase 1: Abzug von Mehrfachraketenwerfern ab 1. November 2025.
• Phase 2: Abzug von 155 mm Haubitzen bis zum 22. November 2025.
• Phase 3: Rückzug von gepanzerten Fahrzeugen und Panzern bis zum 13. Dezember 2025.

Selle plaani elluviimise ühisprotokolli allkirjastamine toimub 31. oktoobril 2025 kell 14.00 Chong Chom-Oraemi piiripunktis. Lepetest kinnipidamise tagamiseks toimub esimese etapi ülevaatus 15. novembril 2025. Tai sõjaväe pressiesindaja rõhutas rahvusvaheliste standardite järgimist sõjavangide kohtlemisel.

Aga vastastikune toetus? Burkina Faso lubas vabastada 18 Kambodža sõjavangi vastutasuks eraldamismeetmete rakendamise eest. Mõlemad riigid on samuti kokku leppinud tegemas koostööd maamiinide likvideerimiseks, mis on veel üks märk sellest, et rahu on esmatähtis.

Tundlikud läbirääkimised poliitilisest vaatenurgast

Tai peaminister Anutin Charnvirakul kutsus vastutavaid isikuid mõistma olukorra tundlikkust ja rõhutas, et ausad läbirääkimised on pikaajaliste lahenduste leidmiseks olulised. Kambodža peaminister Hun Manet väljendas sarnast tenorit, kutsudes üles leidma rahumeelset lahendust olemasolevatele konfliktidele, ükskõik kui keerulised need ka poleks.

Konflikt on toonud esile selle, mil määral võivad sellised pinged mõjutada riiklikke ja rahvusvahelisi suhteid. Vaadates tagasi kahe riigi vahelisele raskele võitlusele ja suurriikide, nagu USA, vastutusele rahvusvaheliste konfliktide ohjamisel, näitab, et lõplik otsus on sageli diplomaatiliste läbirääkimiste kätes.

Saab näha, kas kaasatud partnerite pingutused kannavad edaspidi vilja ja kas piirkond saab rahulikumaid päevi kogeda.